Vahemere paradiis

DENIA
Vaata lähemalt

Welcome to Ibiza!

ibiza@spain24.ee
Vaata lähemalt

Welcome to Ushuaia!

ibiza@spain24.ee
Vaata lähemalt

Welcome to Ibiza!

ibiza@spain24.ee
Vaata lähemalt

Barcelona - Vahemere pärl

Elamuste linn
Vaata lähemalt

Spain24.ee Gran Canarial

Olete oodatud!
Vaata lähemalt

Meil paistab alati päike

spain24.ee
Vaata lähemalt

Magushapud Hispaania jõulud (1)

Tekst: Ave Riisberg.

Kas tõesti on juba jälle jõulud käes?! Taban end mõttelt, kui märkan oktoobri lõpus esimesi jõuluteemalisi vidinaid poelettidel. Igal aastal juhtub see järjest varem ning paljude jaoks ongi tegemist juba pigem kommertsliku pühaga, kuid siiski mitte ainult..

Sõnaga “jõulud” seostuvad igal inimesel erinevad mõtted, kohad ja olukorrad. Eestlasena manan silme ette sillerdava lumevaibaga kaetud lagendikud, härmas kuused, mõnusalt kuuma ja vürtsika hõõgveini ning külmast punetava nina. Mäletan väga hästi seda tunnet. Hispaanias on muidugi asjad veidi teisiti, mis sest, et külmetada saab siingi ja kõrgemad tipud on pärís korraliku lumekorra all juba alates novembrikuust. Paljud sõbrad ja tuttavad üritavad Eestist jõuluks ära pageda, palmi alla või rannaliivale pikutama. Jõuluehteis kuuski näeb siingi, kuid need on kõik plastikust. Samas, paljud Hispaanias elavad eestlased reisivad aga just Eestisse, et seda pärís jõulutunnet kätte saada ja pühad pereseltsis veeta. Eks alati on parem seal, kus iseennast ei ole.

Hispaanias algab jõulutrall juba oktoobri lõpus või novembri alguses. Postkast täitub jõulukampaaniate  reklaamlehtedega. Kauplustes on järjekorrad pikemad, sest traditsioon katta jõululaupäeval laud hõrgutavate mereandidega ajab inimesed ostlema juba vähemasti kuu aega varem, sest mida lähemale 24ndale kuupäevale, seda kallimaks mereannid lähevad. Ent kõige enam tekitab jõulumeeleolu vist ikka “El Gordo” ehk jõululoterii reklaamid ja seda ilmekalt illustreerivad järjekorrad.

Rääkides hispaanlaste jõulutraditsioonidest ei saa kuidagi mööda minna hetkel inimesi juba 5-6 aastat kurnavast kriisist. Jõulud on Hispaanias alati olnud see aeg, kus tänavad ja palmid on kaunistatud rohkete dekoratsioonidega. Kus  Inimesed muudkui ostavad ja ostavad ning eks see ole ka põhjus, miks mida aasta edasi, seda rohkem inimesi eelistab seda püha pigem eirata kui selle massipsühhoosiga kaasa minna. Viimased aastad on tänavapildis olnud üsna kurvad. See sõltub ka regioonist muidugi. Madriid kui üks rikkamaid piirkondi kulutab oluliselt rohkem jõulumeeleolu loomiseks kui Kanaarid. Kaupmehed kurdavad kehva läbimüügi üle, mida ei elavda isegi korralikud allahindlused. Üsna hiljuti muudeti ära vana seadus, et allahindluseid võis teha vaid kahel korral aastas - peale Kolmekuningapäeva ja peale jaanipüha. Kes seda seadust eiras, seda ootas karistus korraliku trahvi näol. Nüüd on aga kõigil vabadus kaupa alla hinnata siis, kui seda vajalikuks peetakse, ent inimeste madal ostujõud ei suuda siiki kaupmeeste nägudele rahulolevat naeratust kleepida. Vastupidi, mööda tuttavaid tänavaid jalutades näeb pidevalt, kuidas vahetuvad nii äride nimed kui ka tegevusalad. 

Pildid / - Jõululugu madrid  Madriid.

Hispaanlaste kauaaegne komme elada üle oma võimete on kätte maksnud ja paljud on õppust võtnud. Inimesed kalkuleerivad rohkem ja spontaanseid oste tehakse oluliselt vähem. Selle tõestuseks piisab, kui vaadata statistikat: 2012ndal aastal kulutas keskmine perekond  umbes 514 eurot. See summa jaguneb kogu perioodi peale jõulupühadest kuni kolmekuningapäevani. Võrdluseks, et 2007ndal aastal oli see summa 300-400 eurot suurem. Veel paar aastat tagasi oli väga populaarne võtta sms- laenude tüüpi kiirlaene, kuid selles osas on hispaanlased oma õppetunni samuti saanud.

Pildid / - Jõululugu Valencia  Valencia.

Sellest 514-st eurost kulutatati 191 eurot toidule, 163 eurot kingitustele ning mänguasjadele, 82 eurot loteriile ja 78 eurot igasugustele üritustele. Prognoosid näitavad, et sel aastal saab eelarve olema veelgi kasinam.

Üldist meeleolu vaadates ei näe eriti kusagil sellist rõõmsat ja õnnelikku jõulumeeleolu. Ehk on see tunne tingitud sellest, et kirjutaja elab Kanaari saartel, mis koos Extremaduraga kuulub kõige vaesemate piirkondade hulka Hispaanias. Meenutades tervet aastat läbinud korruptisooniskandaale, ei julge ka linnavalitsused maksumaksja raha kulutada silmatorkavatele dekoratsioonidele, kui paralleelselt jõulureklaamidega võib lehest näiteks lugeda, et iga kolme minuti järel langeb täielikku vaesusesse üks laps. Rahva hulgas valitseb  viha ja vimm ning armu ei anta. Iga tegu või tegemata jätmine saab suure kriitika osaliseks ja pühadel on küllaltki mõru maik juures. Siinkohal kordan, et mõned piirkonnad on jõukamad ja sellest tingitult on ka meeleolud erinevad. 

Hispaanlaste jaoks algavad jõulud 22. detsembril. Päeval, mil toimub maailma kõige tähtsam loosimine. Sellest teemast sai kirjutatud pikemalt eelmises kirjutises. See on päev, mil valitseb inimesi elustav lootus selle igapäevaselt kummitava lootusetuse kõrval. Paljude unistused täituvad ja majanduslikud probleemid leiavad lahendused. Hispaanlane on väga osavõtlik, rõõmustatakse koos naabriga, kui tol hästi läheb. Kas see alati siiras on, see on teine teema. Väike kadeduseuss on vist osa inimeseks olemisest. Neile, kellele sel korral Fortuna ei naerata, jääb lootus, et õnn pöördub ja ehk veab järgmisel loosimisel, mis ei ole ju samuti kaugel. “El Niño” (tõlkes: laps) loosimine toimub aasta alguses. Summad ei ole nii suured, kuid abiks siiski!

Peale kõiki kaasa haaravat loosimise eufooriat algab nn. “võidurelvastumine”. Paljude jaoks on veel endiselt prestiiziküsimuseks, et laud oleks kõige ilusam ja kõige enam lookas. Statistika väidab, et 50% toidust läheb aga seda kõige kaduva teed. Lauale kuhjatakse hulgaliselt mereande, ahjus küpsetatud lambatall, trühvlitega täidetud jõulukalkun, salatid, rohked maiustused, mille hulgas kõige lemmikumad on martsipan ja turrónid (jõuluroogadest  tuleb põhjalikumalt juttu järgmises jutukeses). Kanaari saartel on inimesed lihtsamad, ka olude sunnil. Samas, Madriidis, kui käid mingil tänaval vale kilekotiga või ostad valest kohast, siis austust ei ole. Mingi seltskonna jaoks on imidz üle kõige.

Pildid / - Jõululugu turro Turrónid.

Tavaliselt on 24ndal paljudel lühendatud tööpäev, peale mida kiirustatakse koju, et perekeskel õhtusööki nautida. Vana traditsiooni kohaselt tuleks kell 00:00 minna kukemissale. Mida see tähendab ja kust pärit on, see ei ole pärís selge. Teooriaid on pärís mitu. Kindel on see, et sellega tähistatakse Jeesuslapse sündi Petlemmas. 1837nda aasta Hispaania Akadeemia sõnaraamat seletab, et “Al primer gallo”” - ehk siis esimese kukega. Kukelaul, mis tähistab konkreetset aega enne päikesetõusu.

Teine versioon on, et “Statio” (koht, kuhu siirdus Rooma paavst missa läbiviimiseks), oli Püha Peetruse Kukelaulu Basiilika ( Basilica S. Petrum in gallocantum). Apostel Peetrus pidi oma missiooni lõpetamiseks läbima “kolm kukelaulu”. Kukk on aga kõikide raskete hetkede ja sündmuste sünonüümiks, mis elu jooksul võivad inimest tabada. Väidetavalt sai see komme alguse 8. sajandil.

Üks asi on traditsioon, teine aga tegelikkus. Keskmine hispaanlane ei ole praktiseeriv katoliiklane. Kunagi aastaid tagasi, kui osalesin uudishimu rahuldamiseks Las Palmase katedraali kukemissal, oli mulle kõige suuremaks üllatuseks see, et kohalikke kirikus peaaegu ei olnudki. Need, kes olid, olid pigem vanema põlvkonna esindajad. Kirik oli hoopis turistidest tulvil. Enda lähedaste ja tuttavate ringis ei tea ma suurt kedagi, kes tihti pühakotta satuks. Pigem minnakse sinna siis, kui on matusemissa, laulatus või ristsed, kuid muudel  juhtudel eksivad inimesed üsna harva kirikusse. Noored ja keskealised ei tea tihti sedagi, mis pühadega tegemist on, rääkimata siis assisteerimisest. Nii on ka jõulumissaga. Rohke söögi- ja joogilaua ning pere kõrvalt ei jää  enam ruumi kiriku jaoks. Väike statistika ka: kui Ameerikas on tõsimeelseid usklikke 60%, siis Hispaanias vaid 2%.

Hispaanlased on väga vastuvõtlikud kõikidele uutele kommetele. Nagu näiteks Jõuluvana, San Valentin või Halloween. Tõsi on, et jõule on tähistatud alati, kuid Papa Noel´i külaskäik ja kingituste tegemine on küllaltki uued kombed. Papa Noel või Santa Claus (ameeriklastel) on üks ja seesama rõõmsameelne paksuke, kes tuleb igal aastal Põhjanabalt lastele kingitusi tooma. Varasemalt mälestati Püha Nikolaust 6ndal detsembril ja see komme ei ole kadunud, kuigi ei kuulu suurte pühade ega pidustuste hulka. San Nicolàs või Püha Nikolaus oli IV. sajandil elanud Väike- Aasia piiskop, kelle elust suurt teada ei ole, kuid legende on selle eest hulgim. Pühakuks kuulutatud San Nicolás olevat alati oma abistava käe ulatanud kõigile hädasolijaile, olid selleks siis lapsed, tormi kätte jäänud meremehed või lihtsalt elu hammasrataste vahele jäänud õnnetud hinged.

Pildid / - JõululuguPapa Noel  Papa Noel.

Üks legend räägib, et San Nicolás teinud salaja rikkaliku kingituse ühele suurt puudust kannatanud pereisale, kelle kolm kaunist tütart olid määratud patuelu elama, sest isa ei suutnud neile kaasavara soetada. Sellest olla sündinud komme teha salaja kingitusi. Või siis, et julm kõrtsmik olevat mõrvanud kolm noormeest, sest viimased olla kõvasti purjutanud, ning peitis surnukehad veinivaati. San Nicolás, kuulnud koledast teost, tõttas kohe kõrtsi ja äratas noormehed taas elule. 

San Nicolás oli tuntud ka kui laste kaitsja. Legend jutustab, kuidas ta äratanud ellu kolm last, kes olid tükeldatud ja säilitamiseks soolvette pandud - samamoodi nagu tehti peekoniga. Päris õõvastav lugu, kuid õnneliku lõpuga.

Kingituste tegemise komme 25ndal detsembril on niisiis üsna uus ja ega peredel ei jäägi midagi muud üle kui sellega kaasa minna, sest keegi ei taha näha nutuse näoga last, kelle sõbrad ja klassikaaslased uhkeldavad oma Spidermanide ja muude moodsate mänguasjadega. Kehvemal järjel olevad pered (neid tundub hetkel olevat suurem enamus) teevad jõulude ajal väikese kingituse ja suuremad ning tähtsamad kingitused toovad kolm kuningat 6ndal jaanuaril. Nutikamad ja säästa soovivad aga ootavad ära allahindluste alguse  8ndal jaanuaril, mil hinnad kukuvad kohe 50%.

Pildid / - Jõululugu Jamon  

Tüüpiline jõulupakk, kust ei puudu turrónid ( maiustused), cava (vahuvein) ja jamon serrano.

 Enne aastavahetust on aga veel üks tähtis päev. 28ndal detsembril tähistatakse “süütute päeva”. Eesti keeles oleks vist tabavam öelda naiivsete päev. Algupäraselt mälestas Katoliku kirik sel päeval kuningas Herodese käsul Petlemmas Jeesuslapse mõrva takistanud meeste hukkumist (Süütud Pühakud). Alates keskajast mälestavad altaripoisid ja kirikuteenrid seda traagilist sündmust huumori ja naljategemisega. Vanasti küpsetasid pagarid sel päeval soolaseid kooke, kleepisid põranda külge münte jne. Väga tavaline on, et lõigatakse paberkotist nukk ja kleebitakse see kellegi seljale kirjaga “süütu, süütu”, paukkompvekid ja halvamaigulised naljad või must huumor käivad ka asja juurde.

Pildid / - Jõululugu los principes y las infantas  On saanud traditsiooniks, et oma jóulutervitused edastab rahvale ka kuninglk perekond. Fotol troonipárija Felipe koos printsess Letizia ja vaikeste printsesside Leonori ja Sofiaga. Peagi lahkuv aasta ei ole olnud kòige parem ka kuningaperele. Uks skandaal teise járel ning monarhia vastaseid tekib járjest rohkem. Kóne all olevat fotot on samuti palju kritiseeritud ja súúdistatud fotoshopis, kuid see on núúdseks úmber lúkatud. Samuti on poleemikat tekitanud taustal náha olev Velazquese poolt 1654ndal aastal loodud meistriteos, mida saab Prado muuseumis Madriidis imetleda 9nda jaanuarini.

 Sel päeval võib ajalehtedest lugeda ja raadiost kuulda “uudiseid” stiilis “Kuningliku palee katusel on maandunud UFO”, “Valitsusjuht põgenes opositsiooni liidri tütrega”, “On avastatud uus planeet” või “Kõik autod, mille numbrimärk lõppeb numbriga “7” ,peavad esimesel võimalusel kiirustama liiklusinspektsiooni” jne. Meie jaoks siis sama mis 1. Aprill, aga siin tähistatakse 28ndal detsembril.

Lastel on selleks aastaks koolitunnid lõppenud ja pikk vaheaeg ees ootamas. Minnakse vee-  või lõbustusparki ja kui igal pool vahet pidamata jõululaule ei mängitaks, siis ei teakski vist, et jõulud on tulemas -  25 soojakraadi ei aita jõulutunde tekitamiseks just palju kaasa. Muide, verivorsti süüakse siingi. Kodubaari omanik lõikab vorsti kenasti õhukestest ratasteks ja praeb pannil rohke õliga. Tuleb tunnistada, et täitsa maitsev on, aga… eesti omad on siiski paremad!

 

20.12.2013